Randmevalu on laialt levinud teema, mis ravimata jätmisel võib edasi areneda. Õige teraapia valimiseks tuleb mõista valu põhjust.

Randmevalu on laialt levinud teema, mis ravimata jätmisel võib edasi areneda. Õige teraapia valimiseks tuleb mõista valu põhjust.

Mis põhjustab randmevalu?

Randmevalu võib olla nii äge kui krooniline ning kõige sagedamini tekib see siis, kui õigeaegse ravi abil pole randmele piisavalt tähelepanu pööratud.

Kõige sagedasemad randmevalu põhjused:

• trauma,
• vigastus,
• ülekoormus jne.

Traumad ja vigastused

Pealtnäha süütu kukkumine võib kaasa tuua tõsise randmevigastuse, rääkimata raskematest vigastustest, mis võivad tekkida erinevatel põhjustel. Tegemist võib olla sporditrennis juhtunud õnnetusega, näiteks maadluses treitud või nihestatud peopesaga, tegemist võib olla igapäevases olukorras saadud randmevigastusega, liiga raskete esemete tõstmisega või muul moel ning on mitmeid muid olukordi, mis võivad põhjustada randmetraumasid ja vigastusi. Need kõik võivad põhjustada pikaajalisi tervisetüsistusi, seetõttu tuleks pärast esimesi sümptomeid, millest levinuim on valu, abi otsida.

Vigastuste põhjused:

• kukkumine,
• spordiõnnetused,
• tähelepanu kadumine tööl,
• kodused vigastused.

Vigastuse korral on tavaliselt mõjutatud sidemed, lihaskiud ja kõõlused, mis ravimata jätmise korral võivad muutuda krooniliseks valuks, mistõttu tuleks pöörduda õigeaegse abi poole.

Ülekoormus

Teine laialt levinud randmevalu põhjus pärast vigastusi on ülekoormus, mis tekib igapäevaelus, kui ületada oma võimekuse piire pikema aja jooksul. Sellistel juhtudel on see enamasti tingitud monotoonsest või ühekülgsest tegevusest. Üheks näiteks on inimesed, kes igapäevaselt pidevalt arvutiga töötavad. Randmeülekoormus on laialt levinud ka farmeritel, füüsilistel töötegijatel ja teistel, kes igapäevaselt üksluiseid koormusi randmetele ja sõrmedele asetavad.

Randme ülekoormus võib põhjustada tõsise terviseprobleemi, näiteks karpaalkanali sündroomi. See tähendab, et kõigi mainitud põhjuste tulemusena surutakse peopesa põhja närv, mis põhjustab esialgu tuimust, kuid hiljem muundub pidevaks tugevaks valuks. See võib olla nii ränk, et harjumuspäraseid igapäevatoimetusi pole isegi võimalik teha, rääkimata keerulisematest käeliigutustest.

Juhtudel, kui inimeste igapäevatöö hõlmab sellist monotoonset liikumist ja ülekoormust randmetele, on oluline tugevdada nii õlavart kui leevendada ülekoormatud liigeseid.

Ometi on enne mistahes ravi alustamist oluline konsulteerida arstiga, kes uurib patsienti ja määrab vajaliku ravi.

Valu ei tohiks taluda, seda tuleks ravida!

Igapäevaselt randmevaluga patsiente ravivad tervishoiutöötajad toovad välja, et on üsna vähe inimesi, kes võivad valu pikaajaliselt taluda, lootes, et see väheneb, selle asemel, et otsida professionaalset arstiabi. Selline suhtumine on üsna otsene viis kroonilise valuni jõudmiseks, mistõttu ei maksa kõhelda abi otsimast.

Nii patsiendi kaebusi kuulates kui ka meditsiiniseadmetega uuringut tehes määrab arst diagnoosi ja otsustab vastava ravi. Ägeda ja kroonilise valu korral võib tegemist olla meditsiinilise teraapiaga, lisades hiljem füsioteraapia harjutusi ja protseduure. Ometi on ka juhtumeid, kui on vaja teha operatsioon. Neil juhtudel on ka mitmeid taastumise etappe, mille hulka kuulub operatsioon ise, samuti meditsiiniline ja füsioterapeutiline abi. Samuti tuleks teadvustada, et tulevikus endisesse ellu ja liikumisse naastes tuleks koormaid asjakohaselt jaotada, et ebameeldivaid probleeme uuesti ei tekiks.

Olenemata randmevalu põhjusest ja valitud teraapiast on igal juhul headeks ja väärilisteks abivahenditeks peopesaortoosid, mis fikseerivad nii peopesa kui ka randme, pakuvad sellele maksimaalset mugavust ja vähendavad koormust ning tagavad randmestabilisatsiooni ja täidavad muid vajalikke funktsioone.

Foto autor: Tom Claes on Unsplash