Põlvevalu on ebameeldiv probleem, mis hoiab ära kerge liikumise ja hea enesetunde. See võib puudutada nii noori kui ka pensionäre. Igal juhul on oluline teha õigeaegne läbivaatus ning rakendada asjakohast ravi või taastusravi, et mitte saada tõsiseid ja pikki probleeme.
Põlvevalu on ebameeldiv probleem, mis hoiab ära kerge liikumise ja hea enesetunde. See võib puudutada nii noori kui ka pensionäre. Igal juhul on oluline teha õigeaegne läbivaatus ning rakendada asjakohast ravi või taastusravi, et mitte saada tõsiseid ja pikki probleeme.
Suur koormus põlvedele
Põlvedel on inimese elus oluline roll – nad liituvad üla - ja säärega. Sellesse liigesesse kuuluvad nii luud, kõhremeniskus kui sidemed. Kui üks liigeseelement on vigastatud, tunneb inimene valu.
Kui tunnete valu põlves, soovitavad arstid inimestel kuulata oma keha ja otsida juba esimeste sümptomite tundmisel valu põhjust.
Kõige sagedasemad põlvevalu põhjused:
- trauma,
- vigastustest põhjustatud põletik,
- põlveliigese vananemine (degeneratsioon),
- artriit jt.
On olulisi põhjusi arvata, et põlvevalu ühiseks põhjuseks on inimese elustiil ja selle tagajärjed. Kogu elu jooksul, kui inimene kõnnib, jookseb, hüppab, tõstab koormaid ja teeb muid liigutusi, peavad need liigesed taluma raskeid koormusi. Neid liigutusi tehakse üsna sageli ka füüsilise ülekoormusega, jälgimata korralikku ergonoomikat ning need võivad põhjustada liigeste nihestamist, nihestamist jms.
Seetõttu mainitakse põlvevalu levinumate põhjuste hulgas vigastusi, mis võivad tekkida nii igapäevaolukordades kui tööl või sportimisel. Nooremate seas lõppevad vigastused kõige sagedamini põlve sideme või muude pehmete kudede vigastustega, vanematel inimestel on see aga kõige sagedamini luumurrud.
Äkiline probleem või pikk protsess
Valu tundes on inimeste reaktsioon üsna mitmekesine. On inimesi, kelle jaoks isegi väike valu põhjustab suuri kannatusi, ja on neid, kes suudavad taluda isegi tugevat valu.
Põlveliigeste valu jaguneb:
- äge,
- krooniline.
Äge valu algab järsku. Igas vanuses inimesed võivad kogeda selliseid nii spordis kui ka mõningaid harjutusi ja liigutusi tehes ebakorrektselt, näiteks jalgpallis, korvpallis, suusatamises, uisutamises ja muus spordis ning igas igapäevases olukorras ebakorrektsete liigutustega aianduses, majapidamises jms, samuti kukkumises ja muudel juhtudel.
Sellistes ägedates olukordades ilmneb valu kõige sagedamini pärast õnnetusi ja see võib olla väga tugev. On aga juhtumeid, kus valu on üsna väike ja tundub, et arstiabi ei tasu otsida ning valu kaob iseenesest. See võib aga olla vale arvamus.
Nagu meedikud selgitasid, siis igal juhul, kui tekib äge valu põlveliigeses millegipärast, ei tasu kaua oodata ja külastada arsti, kes teeb esmase kontrolli ja valib uuringu, et leida valu põhjus.
Nagu arstid kogevad, on sagedaseks põhjuseks ägedale valule põlves ristsiidsidemete rebenemine, mis on kõige sagedamini spordivigastus, samuti meniski rebenemine.
Krooniline valu põlvesidemetes tekib aga mingi pideva protsessi käigus, mis on kõige sagedamini tingitud deformatsioonist või muudest probleemidest ning areneb pikema aja jooksul. Sellistes olukordades on valu kõige sagedamini tunda öö jooksul või suuremate koormuste hetkedel. Kuigi ollakse arvamusel, et puuduvad vahendid loomuliku vananemise vastu, väidavad arstid, et keha, sealhulgas liigeste vananemist ja valu ei saa võrdsustada. 21. sajandil elades on piisavalt võimalusi teha kvaliteedikontrolli, aga ka erinevaid tervenemisvõimalusi, et mitte kogeda valu, vaid seda rahustada, et inimene saaks elada elu täies ulatuses.
Abi otsimine esimesel võimalusel
Põlvevigastuse korral, kui põhjuseks on trauma, määratakse valu põhjuse väljaselgitamiseks pärast esmast ülevaatust kõige sagedamini X-ray uuring, et välja selgitada, kas tegemist on luumurruga. Kui seda ei leita, siis soovitab arst valu ennetamiseks esmase ravina ambulatoorset ravi kodus, soovitades vajadusel puhata ja külmi linnukesi, samuti valuvaigisteid geele ja ravimeid. Kui valu siiski ei vähene, tehakse kõige sagedamini MRT-uuring, kus võib näha ristsiaadisidemeid või meniskuse rebendit, samuti muid probleeme, mida X-ray ei näita.
Samuti on erinevaid uuringuliike, et diagnoosida põlveliigese degeneratsiooni protsessi ja selle arenguetappe. Arstid julgustavad otsima õigeaegset abi, ootamata, kuni valu muutub talumatuks. Õigel ajal avastades saab selle protsessi peatada, edasi arenemata ning veelgi suuremat valu ja liikumispiirangut tekitamata.
Põlveliigeste ravimisel, sõltumata sellest, kas tegemist on koduraviga või isegi kirurgilise protseduuriga, on igal juhul vaja taastusravi perioodi. Selle ajal ja juba algsel raviperioodil on heaks abiks alati põlveliigese ortoosid, mis liigest toetades tekitavad stabiilsustunde ja vähendavad ka valu, samuti aitavad inimesel naasta liikumisrežiimi, millega inimene on harjunud. Ning pärast põlvevigastust või muu põlveliigese valu korral soovitatakse pärast eelnevat konsulteerimist eriarstiga ja sobivaima variandi valimist kasutada sellist ortoosi igapäevases spordipraktikas, aianduses, raskemate esemete tõstmisel või muude liigutuste tegemisel, mis võivad korduvat vigastust põhjustada või muul moel valu soodustada.
Foto Freeestocksi poolt Unsplashil
